Powered By Blogger

dimanche 31 juillet 2011

Bedd at agh d Aḥmed Àasid !

Meqqar icqqa ad teflesem may-ad, Ahmed Àasid, lli igan yan gh inmghuren n imsiggilen n Usinag Agledan n tussna tamazight, ggulen tent gis[i] ighnan ad tesffaghen gh tewwuri nes.

Igh ur illa gh ixfawen nnun, Ms. Àasid ur iga ghar amsiggel, iga ura amghnas amazigh n tiddt. Ig ura yan gh id waggag[ii] drusnin lli ittinin, s tegizult[iii] d terrugza iggutn, iswingimen nes f igwdalen[iv] d itabuten[v] lli igan tazibba[vi] lli s ar inttel Lmxzen tillas d tediktaturt nes.

Sw addur nes, Ms. Ahmed Àasid iga ura yan gh imswingimen drusnin lli bedden abeddad n irgazen d umussu n 20 febrayr s izwar nes ar ghil-ad.

S tiddt, may-ad ad igan azakak[vii] meqqurn lli f ssudadn wi-lli ran ad t din gh tewwuri nes. Taghawsa lli ur ihda umghar n usinag ageldan amazigh, Ms. Ahmed Bukkus, lligh as ighera s usirra[viii] nes.

Yat ukan, igh illa kra n yan ixassa ad d-iffegh Asinag agledan, ur d Àasid ar ad t ig, macc Ms. Bu-ukkus lli jju ur ifekan amya i teghnsa n tamazight d tedimukratit.


[i] L’ont menacé.

[ii] Intellectuel.

[iii] Courageusement.

[iv] Interdits.

[v] Tabous.

[vi] Cuirasse.

[vii] La raison, le motif.

[viii] Bureau.

samedi 30 juillet 2011

Agllid isawel

***Anghmis***

Isker ugllid, Muhmmad VI, yat tinawt id-gam, ilgha gis ad ilin istayen[i] ibarlamenan gh mad nn ur yaggugn fadd ad ittusagh[ii] yan unmmasu[iii] amzwaru.

Ixassa ad nesfal s ussghli[iv] n umsri amaynu n inflas[v] « fadd ad d-nessffagh amghar n tebadt gh ukbar lli izwarn », as inna ugllid meqqar ur ibder man agu.

Ghw awal nes nit, iszga-d[vi] masdd tuqqla iggutn rad teg meggu[vii] i tedanimikit lli mmu d-tenzel temndawt tamaynut lli izerin s 98%.

« Illa f Ikabaren ad nn-gin uggar n tuggwas nesen fadd ad ssackan inamuren[viii], slawattin iàzriyen gisen, d tewwuri tasertant », as inna ugllid, Muhmmad VI.



[i] Élection.

[ii] Nommé.

[iii] Ministre.

[iv] Élection.

[v] Député.

[vi] Affirmé.

[vii] Mettre en danger.

[viii] Citoyen.

vendredi 29 juillet 2011

Tamnḍawt izug w atig

***Awal fw awal***

Gh temazirt negh, ittusffagh gh igariwen-ad tasfrut f temndawt tamaynut. S unatam[i], tayafut nes tega zund tin n Isuvyatiyen. Illa (y) akkw mad innan is as d akkw tekka nnig. Yat ukan, ur akkw telkem f ad awen tt id sskwtigh. Illa kullu gh iguyya nnun.

Ikka afellla[ii] is d tayafut-ann n tesfrut tega asdsu meqqurn slawattin gh umadal-ad negh n Internet d tifawt d tedimukratit gh kra igat mani. Uggar, llant teghawsiwin yadn gh temndawt-nn, ur d asdsu ad gant, aàurid akkw imrden f ifadden nes. Rad awen fekegh, s umdya, ammukris n timmuzgha lli agh igan, nekknin, amzgun axatar.

Ar ghil-ad, iggut mad ittunnan, iggut ssmegh lli ffin gh taskwfelt tamazdart lli gh tt inn sul gan ighnan[iii] nes. Macc rad as d lqqemegh imikk inu ura nekki. Acku awttas akkw meqqurn igat ad nn-neger imikk n tifawt[iv] f mad d-ttehiyyalen wi-lli ilan gh ufuss algamu n tebandt n temazirt i Imazighen d tutlayt d tussna nesen.

Hiyya, ad sul ur nessigwt ghw awal ! Ddu (y) at agh d ulggud s temndawt-ann d usktur nes ! Ittuna gis, a(y) imghera ttuhmalnin, masdd tasila lli f tebidd gan tent snat teghawsiwin : Lislam d uzref amadlan. Waxxa sul akkw d yyih meqqurn. Macc, surf at yyi, dar-i kra n tannayin lli immalen is d may-ad iga ghar tikerkas, ddghwel, taxndallast d teknnad lli icmurrin allen.

Yan, sfal at agh s usged[v] n Lislam d ma s inna. Ur akkw fell-awen intel is illa yan ini igan tiddt n umazan n Rebbi. Rad awen t id nesskwti : « Ur illa kra n nahya ger w Aàrab d wad t ur igan amr gh tekssad n Rebbi.» Ghi-d ur nnigh tesghawsam sul s issisfiwen. May-ad is akkw ikalla sul d uggar.

Sin, zer at agh ma s ar ittini uzref amadlan, ura nettan ! Iqqan-d ad tessenem is d tagadda[vi] is bedda tega tanbdadt n izerfan n ufgan zegh asbrreh[vii] n 1793 gh tegrawla n Fransa lligh nufa ad negher may-ad : « Medden akkw gaddan s teghara nesen d umnid n uzref [viii]». F iman-ad[ix] nit agh akkw tessuda tefiluzufit[x] n izrefan n ufgan lli nn-nettafa, s umdya, gh usbrreh aghwzran n izrefan n ufgan.

Mek-lli awen d-meligh gh sin udmawen-ad lli bderegh, tamndawt-ad tennezeri d illi s ar ttini teghli fell-as. Acku tesker gh Imazighen ismgan d iklan n id dadda-t-sen, Aàraben. Tamatart akkw meqqurn masdd assnseb n Temazight, lli s rezan imzgan negh, iga ghar timlillit[xi].

Awal iggwran, id mar-Imazighen[xii] lli yutten s ixyamen nesen, menckk ay-ad, gh tenbadt-ad n temazirt ar siggilen ghar ad ilin tizi ar kigh izeri uzmez-ad lli ittufn s infulen[xiii] d tegriwilin. Imma, a(y) ayt ma, Tamazight ura timmuzgha ura sul Imazighen ur dar-sen gan amya, ur sar rad t dar-sen gin.



[i] Sans surprise.

[ii] Il va de soi.

[iii] Ennemis.

[iv] Faire la lumière.

[v] Religion.

[vi] L’égalité.

[vii] Déclaration.

[viii] Les hommes sont égaux par nature et devant la loi.

[ix] Dans cet esprit.

[x] Philosophie.

[xi] Manœuvre.

[xii] Les anti-amazighs.

[xiii] Changements.